Kuu tööajanorm

Kuidas norm tuleb

Kuu tööpäevad on esmaspäevast reedeni, eespool loetletud pühad välja arvatud. Iga tööpäev loeb kaheksa tundi, ja neljale pühale vahetult eelnevalt tööpäevalt läheb kolm tundi maha.

normtunnid = tööpäevad x 8 - lühendatud päevad x 3

Alus on töölepingu seaduse § 43 lõiked 1 ja 2, mille järgi eeldatakse, et täistööaeg on 40 tundi seitsme päeva jooksul ja tööpäev kaheksa tundi, kui lühemas tööajas ei ole kokku lepitud, ning § 53, mis lühendab uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Pühad ise tulevad pühade ja tähtpäevade seaduse §-dest 1 ja 2.

See on kalendripõhine norm täistööajale ja mitte õigusabi. Kellel on kokku lepitud lühem tööaeg, sellel on norm väiksem, aga neljale pühale eelnevat tööpäeva lühendatakse ka siis kolme tunni võrra ja see ei ole osalise koormuse korral proportsionaalselt väiksem. Kui tööpäev on kuni kolm tundi, jääb see päev vabaks. Arvutus eeldab viiepäevast E-R töönädalat ja võrdseid tööpäevi. Summeeritud tööaja puhul kokkulepitud tööaeg ise ei muutu: muutub see, et tunde võrreldakse kokkulepitud tööajaga arvestusperioodi peale kokku, mitte üksiku kalendrikuu sees. Kui arvestusperiood on pikem kui üks kuu, ei ole ühe kuu norm seetõttu õige võrdlusalus.

Kuidas 2-2, 4-4 või päev-öö tsükkel selle normi vastu välja näeb, on eraldi lehel: vahetustega töögraafiku näited.

Täistööaja ja osalise tööaja tunnid kuu kohta ühes tabelis: mitu töötundi on kuus.

Öötöö ja riigipühal töötamise tasu saab tunnitasu järgi ise arvutada: öötöö ja riigipüha tasu kalkulaator.